UJUMINE

Ujumisoskus on eluliselt tähtis oskus, mis pakub palju enamat kui lõbu vees. Mida varem saab inimene veega sõbraks, seda kergem on tal õppida ja omandada uusi oskusi vees, k.a ujumisoskust. 

Ujumisoskus on investeering lapse ohutusse, tervisesse ja enesekindlusesse + sellest võib otseselt sõltuda vees ellujäämine.

Mis on ujumisoskus? 

Ujumisoskus ei tähenda ainult veepinnal liikumist, vaid see on laiem oskuste komplekt, mis tagab ohutuse ja enesekindluse vees.

Eestis on ujumisoskuse definitsioon üsna täpselt paika pandud ja seda hinnatakse sageli nn 200 meetri kompleksharjutuse sooritamisega. Enamasti hinnatakse oskusi I kooliastme lõpuks. 

Kompleksharjutus sisaldab järgnevaid elemente: 

1. Hüppa sügavasse vette.

2. Uju 100 meetrit rinnuli asendis. (Siin on lubatud ka ujumisviiside vahetamine, kui laps näiteks väsib.)

3. Sukeldu ja too käega põhjast ese.

4. Püsi paigal puhates ja asendeid vahetades 3 minutit. (See näitab hõljumise ja vees paigalpüsimise oskust.)

5. Uju seejärel 100 meetrit selili asendis. (Ka siin on lubatud ujumisviiside vahetamine vastavalt vajadusele.)

6. Välju veest.

Kui inimene suudab need elemendid järjestikku sooritada, loetakse teda ujumisoskusega inimeseks. Oluline on märkida, et see standard rõhutab just vees ellujäämise ja ohutusega seotud aspekte, mitte niivõrd võistlusujumise tehnilist täiuslikkust.

Mis on ujumisoskus laiemalt ja täpsemalt ehk siis baasoskused?

• Veeohutuse teadmised: Teadmine, kuidas vees ja veekogude läheduses ohutult käituda, ohte ära tunda ja abi kutsuda. See sisaldab ka oskust hinnata oma võimeid ja mitte minna üle piiride.

• Veega kohanemine: See on esimene ja väga oluline samm. Laps peab tundma end vees mugavalt ja turvaliselt, kartmata vett näole või silma lasta. See hõlmab ka pea vee alla panemise, hinge kinni hoidmist ja vees mullide puhumise oskust.

• Sukeldumine: Oskus sukelduda vee alla (näiteks pea ees) ja tuua põhjast ese. See on oluline oskus ka päästesituatsioonides.

• Hõljumine: Oskus veepinnal paigal püsida nii kõhuli kui ka selili asendis. See on kriitilise tähtsusega puhkamiseks ja energia säästmiseks ohuolukorras.

• Libisemine: Oskus vees sujuvalt ja voolujooneliselt edasi liikuda.

• Edasiliikumine vees: Oskus liikuda vees edasi, kasutades käte ja jalgade tööd. See ei pea alguses olema tehniliselt täiuslik, aga peab olema piisavalt efektiivne edasiliikumiseks.

• Hingamiskontroll: Oskus kontrollida hingamist vee all ja vee peal, hingata rütmiliselt ja efektiivselt.

• Veest väljumine: Oskus iseseisvalt ja turvaliselt veest välja tulla.

Miks on oluline õppida ujuma juba lapsena?

Ohutus ennekõike: See on vaieldamatult kõige olulisem põhjus. Veeõnnetused on traagilised ja ujumisoskus võib olla elupäästev.

Laps, kes oskab ujuda, tunneb end vees kindlamalt ja oskab ohuolukordades reageerida. See annab rohkem kindlustunnet ja teadmist vanematele, et nende laps on veekogude läheduses ettevaatlikum ja loodetavasti oskab ka õigesti käituda, reageerida.

Füüsiline areng: Ujumine on suurepärane treening kogu kehale, mis arendab lihaskonda, parandab vastupidavust ja painduvust ning tugevdab südame-veresoonkonda. Erinevalt paljudest teistest spordialadest on ujumine liigestele õrn, mistõttu sobib see peaaegu kõigile, kaasa arvatud neile, kellel on teatud füüsilised eripärad.

Vaimne ja emotsionaalne kasv: Veel on rahustav ja terapeutiline toime. Ujumine aitab arendada koordinatsiooni, tasakaalu ja kehatunnetust ning pakub võimalust avastada uut keskkonda, ületada hirme ja tunda saavutusrõõmu. Iga uus õpitud ujumisstiil või pikem läbitud distants kasvatab enesekindlust ja visadust.

Eluaegne oskus ja rõõm: Ujumisoskus avab uksi paljudele veega seotud tegevustele ja pakub lõputult võimalusi lõõgastumiseks, sportimiseks ja looduse nautimiseks.

Olen treener, kes õpetab inimesi ujuma “Õpime ujuma” ja Austraalias õpitud “Learn to Swim” metoodika omavahel kombineerimise järgi ja olles algajatega ka ise vees!

Pean oluliseks, et õpilane õpiks end vees vabalt ja mõnusalt tundma ja toetan seda arengu protsessi igal võimalusel kõikke temaga kaasa tehes, ette näidates ja kättpidi toetades kui vaja. 

Alustame baasoskuste omandamisest, enesepäästmisest veekeskkonnas ja liigume krooli- ja seliliujumise poole.

Eratundides teeme kõik vastavalt Sinu või lapse arengule, liigume samm-sammult edasi eesmärkkide suunas. 

• BEEBIDE, VÄIKE-JA KOOLILASTEGA on tunnid mängulised ja põhinevad lisaks ujumistehnikale ka palju veeohutuse õppimisel. Õpetan lapsed vees oma keha tunnetama ja vette kukkudes ise jalgu alla panema, üle pea vees liikudes veest välja ronima. 
• TÄISKASVANUTEGA tegelen rohkem tehnilise ja veetunnetusliku poolega, vastavalt eesmärkkidele (TRIATLON, IRONMAN-id, avaveeujumised jpm)
• Kellel on eesmärk ületada VEEHIRM, tulen Sinuga koos vette ja vaatame koos hirmule otsa! 

Minu kõige noorem õpilane on beebi ja kõige vanem auväärne õpilane on 83 aastane proua- KUNAGI EI OLE LIIGA HILJA UJUMA ÕPPIDA!